Fakta
Atorfiup suussusaa: Juridisk fuldmægtig / specialkonsulent / chefkonsulent
Suliffeqarfik: Departement for natur, miljø, energi og forskning
Qinnuteqarfissamut killigititaq: 25. maj 2026
Attavissaq: Natuk Lund Meire+299 34 64 76
Avatangiisinut, Pinngortitamut aamma Silap Pissusianut immikkoortortaqarfinni inatsisileritooq pikkorissoq tamatigoortorlu
Ulloq atorfiniffissaq: 1. juni 2026 imaluunniit sukumiisumik isumaqatigiissuteqarnikkut.
Avatangiisinut, Pinngortitamut, Nukissiutinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik Fuldmægtigimik / Immikkut ittumik siunnersortimik / Siunnersortaanermik inatsisilerituumik pissarsiorput atorfimmut imartuumut ingikkusuttumut.
Atorfik pillugu
Naalakkersuisoqarfimmi inatsisilerinermi oqartussaasutut ineriartortitsinermi suliassat, Naalakkersuisoqarfimmi suliassaqarfiit Avatangiisit, Pinngortitap aamma Silap Pissusiata iluini ingerlanneqartuni inatsisitigut piginnaaneqarfiusussat qitiusumik inissisimaffigissavatit.
Suliassat ilaatigut tassaassapput:
Avatangiisini, pinngortitami aamma silap pissusia pillugit politikkikkut suliniutinut atatillugu inatsisit pillugit siunnersuisarneq
Inatsisinik misissueqqissaarneq – suliassanut nukingiussanut, sivikitsumik piffissaqarluni pilertortumillu akisarialinnut atatillugu tassanngaannaq imaluunniit qaaginnarsiorluni misissueqqissaarnerit, kiisalu misissueqqissaarnerit annertunerusut itisiliiffiunerusullu, ineriartortitsinermi suliani suliassanut pilersaarusiornernut imikkoortutut pisariaqartinneqartunik immikkoortortaqartut
Inatsisinik suliaqarneq iluarsiisarnerlu
Suliassat immikkoortortanut oqartussaasunullu allanut akimuiffiusut, ataqatigiissaarneqartussat
Ataatsimut isigalugu politikkikkut kiffartuussineq
Avatangiisit
Immikkoortortaqarfimmi avatangiisinut suliassat pingaarnertut aqunneqarneri pilersaarusiorneqarnerilu isumagineqarput. Avatangiisinik illersuinerup, isumalluutinik piujuartitsiffiusumik atuinerit mingutsitsinerullu annikinnerpaatinnissaata naleqquttumik qulakkeerneqarnissaat anguniagaavoq. Avatangiisit pillugit suliani kommunit qanittumik suleqatigalugit ingerlatsisoqarpoq.
Avatangiisinik suliassaqarfimmi ilaatigut eqqagassanut pilersaarusiorneq, imermik errortuivikumik isumaginninneq, avatangiisit pillugit akuersisarnerit, ASN-it, imilerivinnik nakkutilliineq akuersisarnerlu, imeqarfiit killeqarfiinut immikkut ittumik akuersissuteqartarnerit, Avatangiisinut Aningaasaateqarfiup aqunneqarnera, plastikkinut aamma sakkunik annaasanik akiuiniarnermi suliniutinik atulersitsisarnerit, nunamik mingutsitsinermik isumaginninnerit, kiisalu 3 sømilit iluanni immami avatangiisit avatangiisinullu upalungaarsimaneq suliarineqarput.
Pinngortitaq
Pinngortitaq pillugu suliassaqarfimmi Kalaallit Nunaanni pinngortitamik illersuineq, kiisalu nunani tamalaani isumaqatigiissutit, isumaqatigiissutit aammalu pinngortitamik ingerlatsinermi pinngortitamillu illersuinermi suleqatigiiffiit naapertorlugit pisussaaffiit isumagineqarput. Tassunga ilanngullugu ilaatigut Uumassusillit Assigiinngisitaarnerinut isumaqatigiissut, Ramsar-imut isumaqatigiissut, Washingtonimi isumaqatigiissut, Issittumi Siunnersuisoqatigiit uumassusillit assigiinngisitaarneri pillugit suleqatigiissitaq CAFF aamma Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa Pinngortitaq pillugu pilersaarutaat tunngavigalugit soqutigisanik isumaginninneq sulianilu sullissineq. Tamatuma saniatigut Pinngortitamut Immikkoortortaqarfiup ilaatigut Kalaallit Nunaata Avannaarsuani Nunami Allanngutsaaliukkami aammalu Kalaallit Nunaani inuilaani allani ilisimasassarsiornissamut aammalu ornigulluni suliaqarnissamut akuersissutit, CITES-imut (uumassusilinnik nungutaanissamut ulorianartorsiortunik annissisarneq) atatillugu suliani sullissinerit paasissutissiisarnerillu, UNESCO-p nunarsuarmi kingornusassarititaani Ilulissat Kangiani eqqissisimatitsineq ingerlatsinerlu, pinngortitamik suliassaqarfimmi soqutigisaqartunik suleqateqarneq, tassungalu ilanngullugu pinngortitami ilisimasassarsiornerit pillugit ingerlatitseqqittarnermik suleqateqarnermillu siuarsaaneq, kiisalu tamanut tunngasunik pilersaarusiorneq, ilisimasanik annertusaaneq, aammalu pinngortitami ingerlatsinermi sulianik, suliniutinik ineriartortitsinermillu pinngortitamillu suliassaqarfimmi ineriartortitsineq isumagisarai.
Silap pissusia
Silap pissusianut immikkoortortaqarfik ukiuni tulliuttuni nunami namminermi silap pissusianut periusissiamik suliaqartussaavoq, tamatumalu kingorna Kalaallit Nunaanni annikillisitsiviusussanut arlalinnut anguniagassanik, politikkikkut aalajangiiffigineqartussanik aalajangersaasussaalluni. Tamatuma peqatigisaanik Kalaallit Nunaat Silap Pissusianut Isumaqatigiissutip ataani nunani tamalaani silap pissusia pillugu isumaqatiginninniarnernut peqataasussaavoq, aammalu immikkoortortaqarfiup nunani tamalaani isumaqatiginninniarnerni Kalaallit Nunaata Kunngeqarfik Danmark suleqatigalugu soqutigisaasa qulakkeerneqarnissaat isumagisussaavaa.
Ilinnut piginnaaneqarfinnullu tunngasut
Inatsisilerinermik suliaqartumik avatangiisini, pinngortitami aamma silap pissusiani politikkikkut suliaqartut qanillugit sulinissamik kajumissuseqartumik suleqatissarsiorpugut. Politikkikkut aaqqissuussaanermiit ingerlatsinermut inatsisinik oqartussaasullu suliassaannik – ajornanngippat Kalaallit Nunaanni – misilittagaqaruit, aammalu avatangiisit, pinngortitaq, silap pissusiallu pillugit suliassaqarfiit ilisimasaqarfigigukkit iluaqutaassaaq.
Annertuumik qunusuissuseqassaatit, inuiaqatigiit eqqortumik anersaaqarfigissavatit aammalu suliassanik, siumoortumik inernissaannik ilisimanngisatsinnik suliaqarnissaq nuannarissavat. Suliatigut piginnaaneqarnissaq pingaaruteqarpoq, suleqatiginissammi, aammalu ilisimasatit misilittakkatillu pillugit suleqatinnik avitseqateqarusunnissat atorfissaqartipparput. Suliassat nutaat paasiniarsinnaassavatit, aammalu siornatigut misilissimanngikkaluarutsigilluunniit iluarsiissutissanik nassaarsinnaassaatit. Aamma ulluinnarni suliassanik naammassisassanik peqartuaannartuni sulinissat nuannarissavat. Pilersaarusiorsinnaanissat suliassannillu ilusiliisinnaanissat, aammalu siulliullutit suliniuteqarsinnaanissat, Naalakkersuisoqarfimmilu oqartussaaffiit akimorlugit suliassannik tamarmiusunik tulleriiaarinissannik qulakkeeriniarlutit ujartuisinnaanissat piumasaqaataavoq.
Naatsorsuutigaarput:
Inatsisilerinermi ilinniagartuutut ingerlaqqiffiusumik ilinniagaqarsimanissat (cand.jur assigisaaluunniit)
Aaqqissuussaanermit politikkikkut aqunneqartumit misilittagaqarnissat paasisimaarinninnissalluunniit, tassungalu ilanngullugu politikkikkut aalajangiinerit ingerlasarnerinik paasisimaarinninnissat
Avatangiisit, pinngortitaq, silap pissusia upalungaarsimanerlu pillugit suliassaqarfinnut soqutiginnittuunissat ajornanngippallu misilittagaqarnissat
Ajornartorsiutit pisariusut pillugit allakkatigut oqaluinnarnikkullu ersarissumik ingerlatitseqqinnissamut pikkorissuunissat
Namminersorlutit, aaqqiissutissanik siunnerfeqarlutit aammalu suliani annerusuni paasisimaarinnillutit sulisinnaanissat
Sulianik allanngorartunik suliaqarnissaq nuannarissagit, pisariaqarpallu aallussinermik sangutitsinissamut piginnaaneqarnissat
Ajornartorsiutinik iluarsiinissamut eqaatsumik, peqqissaartumik misissueqqissaarfiusumillu suleriaaseqarnissat
Oqaatsit arlallit: kalaallisut, danskisut tuluttullu atorlugit ingerlatitseqqinnissamut piginnaaneqarnissat
Kalaallit kulturiannik, nunarsuarmik avatangiisumik paasisimaarinninnissat, aammalu avataaniit sullissisut assigiinngitsorpassuit, akerleriinnik soqutigisaqarsinnaasut suleqatigiinnerini tatiginnittumik ileqqorissaartumillu suleqataasinnaanissat
Avatangiisinut, Pinngortitamut, Nukissiutinut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik pillugu
Naalakkersuisoqarfimmi sulisut 45-t missaanniippugut. Tamatuma saniatigut Nukissiorfiit, Inaallagissiornermut oqartussat, Pinngortitaleriffik aamma Asiaq Naalakkersuisoqarfiup ataani imikkoortortaqarfiupput.
Naalakkersuisoqarfimmi inuiaqatigiinni suliassat pingaarutillit, Kalaallit Nunaannut iluaqutaasut suliarisarpagut. Ulluinnaat isumagissaarfiupput, aammalu suliat inernerinut nammineerluni sunniisinnaaneq inissaqartinneqarpoq.
Ineriartortitsinernik pissanganartunik amerlasuunik suliaqarpugut, aammalu sullivinni ineriartorsinnaallutit misiginissat uagutsinnut pingaaruteqarpoq.
Naalakkersuisoqarfimmi pisortat toqqissisimanermik nukittorsaanissat qaffasissutsimillu allanngutsaaliuinissaq pingaartippaat. Naalakkersuisoqarfimmi nikerartuarnerput ilisarnaatigaarput, aammalu ilungersuussisuuvugut akisussaaffimmillu tigusisarluta. Naalakkersuisoqarfittut ilivitsuusutut ataatsimoorpugut, tassanilu assigiinngisitaarnerput nukittoqqutigaarput. Taamaattumik avatangiisini taamaattuniinnissat nuannarisinnaallugu tamatumunngalu tapertaasinnaallutit isumaqarfigissavat.
Neqeroorutigaavut:
Atorfik annertuumik akisussaaffeqarfiusoq, taamaaqataanillu sunniilluarnissamut periarfissaqarfiusoq
Suliffeqarfik pilerinartoq, pingaartorsiorfiunngitsunik avatangiisilik ataqqeqatigiiffiusoq tatigeqatigiiffiusorlu
Suliffeqarfik tamatigoortoq pissanganartorlu, nunami namminermi nunanilu tamalaani pissutsinik aallussiffiusoq
Naalakkersuisoqarfimmi marlunnik inatsisileritooqareerpoq, taamaakkumik kisimiinnavianngilatit
Atorfinivinnissamut, kiisalu piffissami killilikkami atorfeqarnissamut periarfissaqartitsisoqarpoq.
Tunngaviusumik piffissaq suliffiusoq sapaatit akunnerannut nalunaaquttap akunnerinik 40-nik sivisussuseqarpoq.
Suliffeqarfik Nuummi inissisimavoq. Illoqarfimmi periarfissarpassuit neqeroorutaapput, taakkununnga kulturip illorsua, filmertarfik, naluttarfik, timigissartarfiit, kaffisorniartarfiit, neriniartarfiit peqatigiiffiillu assigiinngitsut ilaapput. Nuup eqqaani pinngortitami aamma sisorartarfeqarpoq golfertarfeqarlunilu, kiisalu qajartornissamut, aalisarnissamut, imaatigut angalanissamut, nunakkut pisunnissamut sunngiffimmilu allarpassuarnik sammisaqarnissamut periarfissaqarpoq.
Annertunerusumik paasisaqarusuppit?
Atorfik pillugu annertunerusumik paasisaqarusunnermi Naalakkersuisoqarfimmi pisortaaneq Natuk Lund Meire, tlf. +299 346476-mut, e-mail: natl@nanoq.gl, saaffigalugu pissarsisoqarsinnaavoq.
Aningaasarsiatigut atorfinitsitaanermilu atugassarititaasut
Akissarsiat atorfininnermilu atugassarititaasut, tassunga ilanngullugit atorfinitsitaanermi soraarnermilu angalanissamut akiliunneqarnissamut pisattallu nassiunneqarnerannut Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat kattuffiullu isumaqatiginniarsinnaatitaasup attuumassuteqarfigisap akornanni isumaqatigiissutaasut atorfininnerup nalaani atuuttut naapertorlugit ingerlanneqassapput.
Najugaq
Atorfimmut atatillugu malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut naapertorlugit sulisunut inissiamik pequsersorsimanngitsumik innersuussisoqarsinnaavoq. Inissamik innersuussisoqarsinnaanngilaq, pineqartoq atorfimmut atatillugu ineqareersuuppat, imaluunniit ineqarsimappat kommunep inaataanik Namminersorlutillu oqartussalluunniit inaataanik. Malittarisassat qaqugukkulluunniit atuuttut naapertorlugit inissiamut innersuussutigineqartumut akiliutit qularnaveeqqutillu akilerneqassapput. Atorfimmut atatillugu ini atorfeqarnermut tunngavoq atorfeqarnerullu unitsinnerani qimanneqassalluni.
Ineqarnermut akiliut aamma inissiap pitsaassusaa nikerarsinnaapput inissiap qanga sananeqarsimanera, piginnittua il.il apeqqutaallutik. Sulisutut ataavartumik initaarnissaq utaqqinarsinnaavoq, taamaattumik utaqqiisaagallartumik inissiisoqarsinnaasarpoq, tassunga ilanngullugu najugaqatigiiffinnut minnerusunut imaluunniit akunnittarfimmi inissianut inissiisoqarallarsinnaalluni, taakkulu akileraarusersorneqassallutik. Sulisunut inissiani utaqqiisaasumiklluunniit inigisani angisuunik uummasuuteqarsinnaaneq soorlu qimmeqarsinnaaneq qitsuuteqarsinnaanerluunniit periarfissaqanngilaq
Qinnuteqaatit, CV, ilinniarsimasanut pikkorissaatigisimasanullu uppernarsaatit kiisalu paasissutissat allat pisariaqarsinnaasut "qinnuteqaat nassiuguk" toorlugu nassiutikkit.
E-mail-ikkut qinnuteqaatinik tigusineq ajorpugut.